• OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,34
  • OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,34
  • 29.01.16, 10:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti pälvis USA presidendivalimistel tähelepanu

USA presidendivalimistel vabariiklaste leeris kandideeriv Ted Cruz pakub välja maksusüsteemi, mis sarnaneb kõvasti Eesti omaga, kirjutab Financial Times.
Ted Cruz
  • Ted Cruz Foto: epa
Cruz ütles, et USA võiks erinevaid maksumäärasid ühtseks taandada, muu hulgas selleks, et lõpetada maksukemplemine USA suurettevõtete (nt Google) ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. 
Cruz pole otsesõnu Eestit nimetanud, kuna teiste riikide kogemuste ülevõtmine USAsse pole reeglina presidendivalimistel edu toonud. Küll aga nimetas Eestit tema majandusnõunik Arthur Laffer. „Eesti on suurepärane. Seal on tõeliselt efektiivne maksusüsteem,“ ütles ta. Laffer märkis, et lisaks Eestile kasutavad ühtset maksusüsteemi Hongkong, Venemaa ja paljud teised Ida-Euroopa riigid. Varem on Laffer nõustanud näiteks Ronald Reaganit ja Margaret Thatcherit. 
Cruz ei taha ettevõtetele tulumaksu
Cruz soovib kaotada ettevõtete tulumaksu ning asendada see 16% käibemaksuga. Lisaks tahab Cruz, et senised seitse erinevat isiklikku maksumäära asendataks ühe, 10% maksuga.
Pigem vasakpoolse poliitilise suunitlusega mõttekoja Tax Policy Center direktor Len Burman lausus, et kuigi ta ei toeta ühtset maksusüsteemi, võib Cruzi plaanil jumet olla. Tema hinnangul muudaks see USA ühtlasi maksuparadiisiks. Seni on paljud USA ettevõtted maksude tõttu Euroopasse pagenud, aga kui Cruzi plaani läbi läheb, võiks suund muutuda. „Suurbritannia ettevõtted võivad USAsse tulla, kuna siin oleksid madalamad maksumäärad,“ tõi ta näite.
Eesti suursaadik USAs Eerik Marmei kostis Cruzi plaanist kuuldes, et tal on hea meel, et USA Eesti maksusüsteemi heaks peab. Samas nentis ta, et ta ei oska öelda, kas see ka USAs töötaks, kuna kaks riiki on väga erineva taustaga.
Alates 1990. aastatest on tulumaks Eestis 26%-lt langenud 20%-le. Ameerika konservatiivide hinnangul on Eesti tõestus, et selline süsteem töötab.
"Eestis on usaldusväärne maksusüsteem"
Poliitiliselt pigem parempoolne USA mõttekoda The Tax Foundation pidas Eesti maksusüsteemi möödunud aastal OECD riikidest kõige konkurentsivõimelisemaks. „Eestis on väga usaldusväärne ühtne maksusüsteem,“ lausus mõttekoja direktor Kyle Pomerleau.
Demokraatide jaoks on ühtne maksusüsteem olnud ajalooliselt aga pigem needuseks. Democratic National Commitee kõneisik Mark Paustenbach lausus, et Ted Cruzi ettepanekud ei ole jätkusuutlikud: kesklassi kuuluvad inimesed sellest tulu ei saa.
The Tax Foundationi andmeil läheks Cruzi maksuplaan USA-le 10 aasta jooksul maksma 769 miljardit dollarit, mis, tõsi küll, on vähem kui Donald Trumpi või Marco Rubio välja käidud variandid. Cruzi pressiesindaja kommenteeris, et mõttekoda on arvestamata jätnud tulud, mis tulevad selle arvel, et Cruz laseks osa riigiasutusi kinni panna.
Cruzi endine nõunik, konservatiiv Steve Moore leidis, et ühtne maksusüsteem on populistlik plaan, kuna see välistab võimaluse, et poliitikud ja lobistid saaksid nii-öelda maksuheategusid teha.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.09.24, 18:11
Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?
USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele